Erich Arrak (24. august 1925 – 26. märts 1997) oli eesti maalikunstnik.
Erich Arrak sündis Võrumaal Mõrgi külas metsavahi pojana. Lapsepõlvest päritud loodusearmastus saatis teda kooliaastatel ja veel hiljemgi, kunstnikuna töötades.
Ta lõpetas aastal 1939 Väimela algkooli, õppis aastatel 1939–1944 Väimela põllunduskeskkoolis ja Võru tööstustehnikumis.
Aastatel 1945–1947 õppis ta Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis ja aastatel 1952–1954 ERKI Tartu osakonnas. Tema õpetajateks said pallaslased Johannes Võerahansu, Johannes Saal, Alfred Kongo, Juhan , Elmar Kits ja Voldemar Vaga.
Õpinguaastate vahele mahtusid tööaastad dekoraatorina teatris Kannel ja Lõuna-Eesti Teatris ja restauraatorina Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis.
Aastatel 1959–1967 organiseeris ja juhendas Erich Arrak koos kunstnikust abikaasa Melanie Arrakuga Tartus Veerikul ateljeekooli.
Selles kunstistuudios väärtustati Pallase vaimset pärandit ja anti õpilastele edasi maalikunsti põhitõdesid. Õpilasteks olid Eevart Arrak, Lembit Lepp, Aksel Eist, Piibe Arrak, Jüri Marran, Hillar Kärna, Maie Lepp. Kõik seitse ateljeekooli õpilast jäid ka hilisemas elus kunsti teenistusse.
1965. aastast kuulus Erich Arrak Kunstnike Liitu. 1971-74. a. töötas ta KL Tartu osakonna konsultandina.
1955. aastast esines Erich Arrak Tartu kunstinäitustel ja vabariiklikel kunstinäitustel Tallinnas.
Isiknäitusi kogunes aastate jooksul kümmekond, neist ülevaatlikumaks kujunes 1977. a. näitus Tartu Kunstnike Majas.
Erich Arraku loominguline pärand on suur. Selle kaalukamaks osaks kujunesid pikema aja jooksul loodud haritlaste ja loovisikute portreed:
Ellen Laidre (1964), Elsa Avesson (1964), Dan Iordakescu (1965), Harri Aasa, Endel Lippus, Herbert Laan, Toomas Tummeleht – Tallinna keelpillikvartett (1965), Eugen Kelder(1966), Arne Mikk (1966), Udo Väljaots(1966), Endel Ani (1967), Akuliina Pihla (1967), Neeme Järvi (1967), Elmar Salulaht (1967), Ernst Kruuda (1967), Friedebert Tuglas (1967), Artur Rinne (1968), Heino Jallai (1970), Villem Ernits (1971), Vadim Želnin (1975), Maie Kõdar (1976), Karl Kalkun (1976), Vilma Mullari (1976/77), Jaan Eilart (1976/77), Kaarel Ird (1977), Hans Trass (1977), Olaf Langsepp (1977), Rein Põllumaa (1977), Pent Nurmekund (1977), Lembit Eelmäe (1980), Aleksei Peterson (1980), Velly Verev (1980), Õie Utter (1980), Juhan Peegel (1980/82), Tõnu Tepandi (1981), Jaan Kaplinski (1981), Arnold Koop (1982), Paul Vihalemm (1982), Ants Kallikorm (1983), Laine Peep (1983), Lehte Mark (1984), Heiki Haravee (1984), Uno Palm (1984), Henn Pai (1985), Indrek Toome (1985), Raine Loo (1986), Vaike Tiik (1987/88), Raal Kivi (1988), Ülo Vilimaa (1989).
Peamiselt Lõuna-Eestisse tehtud maalimisretkede tulemused on jäädvustatud arvukatel maastikumaalidel. Sõidult Leetu-Palangasse pärinevad paljud merevaated.
Reisid Gruusiasse 1962. a. ja Armeeniasse 1964. a. on lisanud loomingusse ka lõunamaist koloriiti. Kunstniku pärandit täiendavad arvukad aktid, lillemaalid ja natüürmordid. Erich Arraku töid leidub Tartu Kunstimuuseumis, Eesti Rahva Muuseumis, Tartu Ülikoolis, Eesti Panga kogudes ja paljudes erakogudes.
Kontaktinfo
Kui soovid täpsemalt teada Erich Arraku või tema loomingu kohta
Kirjuta e-mail: marko.arrak@gmail.com